Filmid / Kurvilise tee legendid / Tõnu Vunn
Tõnu Vunn
Kaardilugeja TÕNU VUNN (sünd. 1947) – autospordis aktiivselt tegev 1973-2010.
Tõnu Vunni nimi on vanemale generatsioonile tuttav kui Raido Rüütli kaardilugeja, nooremale põlvkonnale kui Jaan Mölder juunior kaardilugeja.
Kuid ta on kaardilugejana autorallidel osalenud ka järgmiste pilootidega: Joel Tammeka, Viktoras Tunikas, Vladimir Ganin, Jüri Kaasik, Vallo Soots, Ivar Raidam
„KOLLIL“ AJA FIKSEERIJA
Enne, kui ta alustas autospordiga tegelemist, oli ta oma eluga täiesti põhjas ära käinud. Ei, me ei räägi asotsiaalsest põhjaminekust, vaid Tõnu harrastas sukeldumist ning tegi seda väga kõrgel (veepiiri suhtes madalal) tasemel. See kirg on teda saatnud kogu elu ning veel aasta tagasi Vahemere ääres puhates käis ta ühe oma lemmikalaga tegelemas.
Tõnu alustas autoralliga tegelemist kaugelt enne, kui ta ise osalema hakkas. 1972. aasta Kalevi autoralli II etapil, mis toimus 17.-18. juuni, olid ajakontrollpunktis ehk AKP 5 aega fikseerimas head sõbrad: Jaak ja Joel Tammeka, Ants Kulgevee ja Tõnu Vunn. Antud kontrollpunkt asus Tallinnas Rannamõisa teel. Kuu aega hiljem, ehk 29. juulil oli Tõnu koos kamraadi Mart Kivikanguriga Kalevi autoralli III etapil Kergu kiiruskatsel, fikseerides hommikul kell 7.03 esimese auto stardi. Sellel ajal polnud kasutusel termin „kiiruskatse“, vaid „KOLL“, ehk „kolleegium“.
KOOLITATUD AUTOSPORTLANE
Oma esimesed stardid tegi kaardilugeja Tõnu Vunn rahvarallidel koos Joel Tammekaga 1973. aasta oktoobri lõpus, kui kaks tundmatut kollanokka tulid Koeru rahvaralli starti ning hakkasid oma Moskvitšiga näitama, kuidas kiirelt tuleb sõita. Kodasema katsel, mis läbib ka kurikuulsat „Sõpruse auku“, tegid mehed kiireima aja. Samal aastal osaleti veel teiselgi rahvarallil.
Esimesel sportlikul autorallil startis Tõnu koos Joel Tammekaga. 1974. aasta alguses toimus Moskva lähistel autorallil „Moskvitš“. Samal aastal tehti debüütstart Eesti meistrivõistlustel „Estonia 74“. Esmastart helesinisel autol VAZ 2101 lõppes katkestamisega, kui mootoriprobleemide tõttu olid mehed sunnitud teeveerde jääma. Küll aga suudeti tehnilisel Merepiiga kiiruskatsel näidata katsel parimat aega ja arusaam oma kiiruslikust võimekusest hakkas vaikselt paika loksuma.
1974 siirdus Tõnu õppima Moskva Kehakultuuri Instituuti autospordi erialale, samal kursusel oli ka Joel Tammeka. Mõlemad mehed selle kooli ka lõpetasid ning on ainukesed eriala koolitatud, kuna rohkem autospordi gruppe sellises vormis ei avatud.
LOOBUMISE LÄHEDAL
1975 toimusid Tallinnas NSVL meeskondlikud taliralli meistrivõistlused, kus viimaselt kohalt leiame SKIF meeskonna koosseisus Viktoras Tunikas – Jevgeni Jurjev, Joel Tammeka – Tõnu Vunn ning Boris Zemlerub – Boris Karpov.
1976 osales Tõnu ühel korral kaardilugejana Viktoras Tunikasele Tšeljabinski autorallil, kus 8. klassis saavutati 13. koht. Tunikas oli üks teenäitajaid Tõnu karjääris ja ka haridusteel.
1976. aasta lõpus osaleti taas koosluses Joel Tammeka – Tõnu Vunn, sedakorda „Vene talv“ autorallil, kus saavutati üldtabelis 9. koht, omas klassis võeti võit. Tulemused hakkasid paranema, kuid kuna tehnikat ei jagunud meestele piisavalt, oldi autospordist loobumisest lähedal.
1977 alustas Tõnu Vunn koostööd venelase Vladimir Ganiniga. Novembri lõpus Tallinnas toimunud NSVL meistrivõistluste II etapil klassile A2 olid Ganin-Vunn stardis, lõpptulemuseks saavutati 15. koht.
1978 jätkas Tõnu kaardilugejana Vladimir Ganinile. Oktoobri keskel toimus Põlvas NSVL meistrivõistluste III etapp, kus autol nr. 27 olid osalemas Ganin-Vunn, saavutades võistlusel lõpuks 9. koha. Hooaja kokkuvõttes punktisaak ja tulemus jäid paraku kesiseks.
SOOTSIGA N.LIIDU MEISTRIKS
1981 pidi Vallo Sootsi põhiline kaardilugeja Toomas Putmaker minema seljaoperatsioonile. See oli põhjus, miks jaanuaris toimunud ENSV meeskondlikul talirallil oli Vallo Sootsi kõrval koha sisse võtnud hinnatud kaardilugejana Tõnu Vunn. Hooaja alguse kahel esimesel etapil NSVL meistrivõistlustel oli stardis samadel põhjustel ekipaaž Vallo Soots – Tõnu Vunn. Aprilli teises pooles toimunud I etapp Naltšikis absoluutarvestuses võideti, sama tulemust korrati juulis Liepajas ning NSVL meistrikuld oli vormistatud. Viimane etapp kolmest sõideti oktoobris Kalušis, kuid seal ekipaaž Vallo Soots – Tõnu Vunn ei startinud, kuna olid kahe võiduga juba sõitnud end NSVL meistriteks.
RÜÜTEL-VUNN
1983. aastal toimusid Pärnust viimast korda ajaloos ENSV meeskondlik taliralli. Kalev KAMK meeskonnas startis huvitav koosseis: Raido Rüütel – Tõnu Vunn, Enn Õunpuu – Margus Karjane ja Ivar Raidam – Juhan Sein. Tulemuseks oli 6. koht, kuid tulemustest rohkem on põnev vaadata sõitjate nimesid, mitme generatsiooni tipptegijad olid rivis. Oktoobri keskel Põlvas peetud NSVL meistrivõistluste A2 klassi III etapp, kus oma kiirust teistega võrdlemas ka Raido Rüütel – Tõnu Vunn. Lõpptulemustes antud rallil saavutati 6. Koht, meistrisarjas saadi punkte niipalju, et lõpetati ka 6. kohal. Hooaja viimane start tehti oktoobri lõpus Saaremaal Tehumardi autorallil. Rüütel-Vunn austasid hoogsalt, olles peale neljandat katset juhtimas 27 sekundiga, kuid katse hiljem katkestati.
1984 jätkus sealt, kus Tehumardi lõppes – aasta alguses tuli kolm katkestamist jutti, talirallidel finišilippu ei nähtud, samuti kevadisel Vana Toomasel. Jaanipäeva ajal Rumeenias toimunud sotsialismimaade karikaetapil sõideti end kohale nr. 11. Palju paremini läks Eesti meistrivõistlustel „Estonia 84“ Tartus, kus 8. klassis võideti hõbemedalid.
1985 algas meestele sotsialismimaade karikasarja etapiga „Sojuz 85“, kus absoluutarvestuses saadi 4. koht, klassis B8 III koht. See kahjuks jäi ka selle hooaja säravamaiks saavutuseks. Osalemas käidi ka piiri taga Poolas, kuid katkestamise kotermann oli jätkuvalt sees. Sama juhtus ka kodusel Tartumaa autorallil. NSVL meistrivõistlused Tartus suudeti lõpetada, kuid ilma suurema särata saadud 10. koht polnud meeste tegeliku taseme vääriline.
1986 alustati koduse Vastlaralliga, mis sõideti jaanuari lõpus ning oli kui testiralli „Sojuz 86“ tarbeks. Vastlarallilt saadud 5. koht ning „Sojuz 86“ 8. koht tugevas konkurentsis oli hea sissejuhatus hooajale. Maikuine Vana Toomase ralli oli sellel aastal samuti kui testiralli enne esmakordselt peetavat „Lada 86“ rahvusvahelist autorallit. Vana Toomaselt saavutatud 4. koht oli sissejuhatus hooaja parimale etteastele, kui rahvusvahelisel tugeva tasemega autorallil „Lada 86“ saavutati absoluutarvestuse II koht. I koht jäi 12 sekundi kaugusele. Hooaeg jätkus kolme välisetapiga sotsialismimaade karikasarja etapil Rumeenias, Poolas ja Tšehhoslovakkias. Neist esimesel katkestati, Rajd Polskil oldi 10. kohal ning Tatra ralli absoluutarvestuse III kohal, seejuures oma klass võideti.
NSVL meistrivõistlustel Tartus oldi peale 11. kiiruskatset 5. kohal, kuid Palutaja katsel kurvi lõikamine ja kännu tabamine viis uperpallitamiseni ning katkestamiseni.
RÜÜTLIGA JORDAANIAS JA AUSTRAALIAS
1987 hooaeg algas meestele aprillis Jordaanias, kuhu NSVL koondis oli osalema kutsutud. Kiireimate koondislastena olidki Rüütel-Vunn absoluutses arvestuses 7. kohal. Ralli pikkus oli 1300 kilomeetrit ja sisaldas 34 kiiruskatset, milles ka üle 30 km pikkuseid. Kolmepäevasel rallil tuli ette igasugu tehnilisi viperusi, kuid õnn oli seekord kaasas ja finišis oldi oma kohaga rahul. Ralli võitjaks tuli tänane FIA President Mohammed Ben Sulayem.
Kui Jordaanias oli õnn kaasas, siis kodusel „Lada 87“ rallil tabas mehi ebaõnn veel enne, kui ralli õieti alata sai – juba enne esimesele katsele jõudmist oldi sunnitud katkestama käigukasti rikke tõttu.
Suve lõpp viis Rüütel-Vunni duo hoopis kaugele – nimelt kevadisse Austraaliasse, kus kõrberallil osaleti Lada Nivadega. Ralli lõppes paraku katkestamisega, kui Niva tagasilla reduktor omaalgatuslikult mitmeks algosaks defekteerus.
Austraaliast tagasi tulles ootas mehi ees Jaltas toimunud A5 klassi NSVL meistrivõistlused, kus lõpuks saavutati 4. koht, samal aastal Tartus toimunud eliitklassi A2 klassi meistrivõistlustel sõideti end 7. kohale.
VFTS-ILT ÜLE SAMARALE
1988 tõi uue auto ja uue veoskeemi – tagasillaveoliselt Lada VFTSilt koliti esisillaveolisele Lada Samarale ehk kohalikus mõistes VAZ 2108. Hooaega alustati Soomes, kus kahel talvisel Euroopa meistrisarja etapil kaasa tehti. Nii Arctic rallilt kui Hankirallilt tuldi tagasi klassi 4. kohaga.
Esimene kodune start uuel autol tõi kohe ka absoluutarvestuse I koha, kui Vastlarallil oldi kiireimad. Edasine hooaeg enam nii tulemuslik ei olnud, katkestamised segasid palju kaarte. Samaraga mindi osalema esmakordselt sõitjate ajaloos MM-etapile, kui starditi suve lõpus Soomes ja novembri lõpus RAC rallil Suurbritannias. Esimesel katkestati, teisel oldi üldises reas 57. kohal, klassis 8. koht.
Kahe MM-etapi vahel käidi osalemas kahel korral Belgias, kus klassis 1. ja 2. koht võeti.
1989 sõideti kaasa rallisid Eesti teedel, Soomes, Saksamaal ja Belgias, kuid tulemused hakkasid jääma keskpäraseks. Eestis saavutati parim koht kevadisel Vana Toomase autorallil, kus saavutati absoluutarvestuse 12. koht. Tujutu hooaeg kulmineerus Tehumardi ralliga, kus Eesti rallisõprade ees ekipaaž Raido Rüütel – Tõnu Vunn osalesid viimast korda.
1990 osalesid Rüütel-Vunn Soomes Miljoonaralli kahel osavõistlusel Toyota Celicaga, need kaks starti jäid meeste viimaseks ühiseks autoralliks.
NULLINDAD JAAN MÖLDER JUUNIORIGA
Kõlab kui hüvastijätt ja autospordiga lõpparve tegemisega? Ei-ei, kaugel sellest! Tõnu pidas küll pika pausi ja ilmselt käis taas mitmeid kordi sukeldumas, aga ralliga veel hüvasti ei jätnud. 2002. aastal liigutasid paljud rallisõbrad kulmusid, kui Lätis Gulbenes toimunud Eesti meistrisarja etapil olid stardis Ivar Raidam – Tõnu Vunn. Peale kolme läbitud kiiruskatset oldi 17 sekundiga juhtimas, kuid katse hiljem jäädi rajaveerde, mootor ei pidanud valule vastu.
2003 alustas Tõnu koostööd noore Jaan Mölder juunioriga, kellega oldi stardis Tallinna rallil ohutusautol. Autoks oli kaherattaveoline Honda Civic Type-R. Veidi uljaks minduna sõideti Kiili kiiruskatsel rajalt välja ning tabati teeäärset suurt kivi ning mehed hospitaliseeriti. Hooaja teises pooles osaleti juba Mitsubishi Lancer EVO 6 autol ning nii Paides kui Saaremaal oldi üldjärjestuses 12. kohal.
2004 hakkasid tulema ka noore juhi ja kogenud kaardilugeja esimesed arvestatavad tulemused. Talvised rallietapid Võrus ja Gulbenes tõid vastavalt 14. ja 10. koha. Kevadisel Tallinna rallil võeti absoluutarvestuses III koht, N-rühmas oldi esimesel kohal. Otepääl juulis toimunud RS rallil oldi lõpptulemustes 6. kohal ning N-rühmas kolmandad, augusti lõpus Rakveres toimunud Viru rallil nii absoluutarvestuses kui N-rühmas II koha omanikud. Kui septembris toimunud Paide rallilt tuli saldosse absoluutarvestuse 4. koht ja N-rühma III koht, siis olid lootused jõuda N-rühmas Eesti meistrivõistlustel medaliteni. Saaremaa ralli väljasõit ja katkestamine tõmbas headele plaanidele kriipsu peale.
2005 plaaniti osaleda juba ka MM-etappidel, pearõhk siiski Eesti meistrivõistlustel. Võrus toimunud talveralli katkestati tehniliste probleemide tõttu, Gulbenes Sarma rallil saavutati 4. koht, N-rühmas oldi I kohal. Rootsi MM-rallil tehti kuulsal Colin’s crestil efektne hüpe, kuid valus maandumine ja kohtumine puuga lõpetas ralli. Aprillis katsetati Saksamaal Ladaga sõitmist, kuid tehnika piisavalt konkurentsivõimeline ei olnud. Maikuus jätkunud Eesti meistrisari Tallinna ralliga ja juunikuise Viru ralliga ei toonud oodatud tulemust, kohad jäid kesiseks. Juunis toimunud Kreeka MM-rallil katkestati. Südasuvine E.O.S. ralliks saadi kätte uhiuus Mitsubishi Lancer EVO VIII, millega absoluutarvestuses võideti 5. koht, N-rühmas I koht. Paide rallilt saadud 7. koht ning N-rühma III koht andsid taas võimaluse kaasa rääkida meistrisarja medalitele Saaremaal.
Enne Saaremaad osaleti kahel välisrallil – Walesi MM-rallil saavutati 27. koht, klassis N4 9.koht. Iirimaal, mis oli MM kandidaatralli olid kohad vastavalt 11. ja 5.
Hooaja viimane ralli Saaremaal lõppes absoluutarvestuse 6. kohaga ning sama tulemus tuli ka N-rühmas. Kuivõrd oldi kiireimad eestlased, siis Eesti meistrivõistlustelt võideti hooaja kokkuvõttes N-rühma esikoht ja Eesti meistri tiitel.
Tõnu startis Jaan Möldriga korra ka aastal 2006, kui Viru rallilt saavutati 7. koht.
RALLIKARJÄÄRI LÕPP
Oma viimase rallistardi tegi Tõnu aastal 2010, kui südasuvisel Rally Estonial startis oma kunagise paarimehe Vladimir Ganininga. Auto kandis numbrit 123, ehk meeste summaarne vanus. Absoluutarvestuse 32. koht ja I koht klassis E12 jäid pika karjääri viimaseks stardiks. Vähemalt seni.
Tõnu jätkas pikalt rallide ametnikuna, olles paljudel rallidel vahenduskohtunik.
Parimad saavutused autorallis:
1975 Vene NSFV meistrivõistlused A7 klassis II koht, piloot Boriss Karpov
1976 Autoralli „Vene talv“, absoluutarvestuse 9. koht, klassis I koht, piloot Joel Tammeka
1979 NSVL meistrivõistlused A10 klass Volgadel II ja hõbemedal, piloot Vladimir Ganin
1979 NSVL meistrivõistlused A2 klassi III koht ja pronksmedal, piloot Vladimir Ganin
1981 ENSV meeskondliku taliralli II koht. Meeskond: Tammeka-Kulgevee, Soots-Vunn ja Ellermann-Kaasik
1981 NSVL meistrivõistluste I etapp Naltšikis, absoluutarvestuse I koht, piloot Vallo Soots
1981 NSVL meistrivõistluste II etapp Liepajas, absoluutarvestuse I koht, piloot Vallo Soots
1981 NSVL meister klassis A2, piloot Vallo Soots
1982 Sotsialismimaade karikasarja etapp Poolas, absoluutarvestuses 4. koht, piloot Raido Rüütel
1984 Eesti meistrivõistlused, 8. klassis II koht, piloot Raido Rüütel
1985 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Sojuz 85“ 4. koht, piloot Raido Rüütel
1986 Rahvusvaheline autoralli „Lada 86“, absoluutarvestuse II koht, piloot Raido Rüütel
1986 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Tatra rally“ absoluutarvestuses III koht, klassis B-1600 I koht, piloot Raido Rüütel
1987 Jordaania ralli absoluutarvestuse 7. koht, klassis I koht, piloot Raido Rüütel
1987 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Dacia-Danube“ B-1600 klassis III koht, piloot Raido Rüütel
1988 Vastlaralli absoluutarvestuses I koht, piloot Raido Rüütel
1989 Omloop van Vlaanderen rallil 18. koht, A6 klassis I koht, piloot Raido Rüütel
1989 Rallye d’Aubel absoluutarvestuses 27. koht, klassis A6 II koht, piloot Raido Rüütel
1989 Lotto Bianchi rally Belgias, absoluutarvestuses 28. koht, klassis A6 I koht, piloot Raido Rüütel
2004 Tallinna ralli absoluutarvestuse III koht, klassis N3 I koht, piloot Jaan Mölder juunior
2004 Viru ralli absoluutarvestuses II koht, klassis N3 II koht, piloot Jaan Mölder juunior
2004 Paide ralli absoluutarvestuses 4. koht, klassis N3 III koht, piloot Jaan Mölder juunior
2005 Sarma ralli absoluutarvestuse 4. koht, klassis N3 I koht, piloot Jaan Mölder juunior
2005 E.O.S. Ralli absoluutarvestuse 5. koht, klassis N3 I koht, piloot Jaan Mölder juunior
2005 Paide ralli absoluutarvestuse 7. koht, klassis N3 III koht, piloot Jaan Mölder juunior
2005 Eesti meister N-rühmas, piloot Jaan Mölder juunior
2010 Rally Estonia E12 klassis I koht, piloot Vladimir Ganin
Tekst: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)