Filmid / Kurvilise tee legendid / Ivar Raidam

Ivar Raidam

Piloot IVAR RAIDAM (sünd. 1962) oli autospordis aktiivselt tegev 1982-2003. 

Kaardilugejad autorallidel: Mario Sootna, Jüri Jürgenson, Neddy Kramer, Arvo Russiver, Maano Mardisalu, Rein Talvar, Margus Karjane, Indrek Ilomets, Robert Lepikson, Tõnu Vunn, Raul Markus.

Kaardilugejate nimekiri on tavatult pikk, kuid enim starte tehti algusaastatel koos Maano Mardisaluga, kuniks viimane kolis 1990. aastal elama Soome. Sealt edasi algas koostöö Margus Karjasega kuni aastani 1998, kui Ivari ralliauto kõrvalistmel alustas tööd Robert Lepikson.

Ivar Raidam on tänaseni enim autorallidel absoluutvõitusid võitnud eesti rallisõitja, kokku on tal neid 37 (Ott Tänakul 34), lisaks muud poodiumikohad ja klassivõidud. Kui vaatame ajalises plaanis, siis esimene autoralli absoluutvõit tuli „Tartumaa 85“ ning viimane 2003. aasta „Sarma“ rallilt, seega on tegemist 18 aastat tippkonkurentsis püsinud sõitjaga. Lisaks rallidele osales Ivar ka rallikrossidel, rallisprintidel ja jäärajasõitudel. 

Mainimata ei saa jätta ka erinevaid tiitleid, neid Ivar Raidamil jagub:

Eesti meister aastatel: 1987, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1999, 2000, 2003

NSVL meister: 1987, 1988

Ivar Raidami 37 absoluutvõitu autorallidel: 

  1. 1985 „Tartumaa 85“, kaardilugeja Maano Mardisalu
  2. 1986 „Paide ralli 86“, kaardilugeja Maano Mardisalu
  3. 1987 „Vana Toomas 87“, kaardilugeja Maano Mardisalu
  4. 1987 NSVL meistrivõistlused Priozerskis A2/1, kaardilugeja Maano Mardisalu
  5. 1988 „Vana Toomas 88“, kaardilugeja Maano Mardisalu
  6. 1990 „Põlva 90“, kaardilugeja Margus Karjane
  7. 1991 „Valge Daam 91“, kaardilugeja Margus Karjane
  8. 1991 „Tehumardi 91“, kaardilugeja Margus Karjane
  9. 1992 „100 Järve ralli 92“, kaardilugeja Margus Karjane
  10. 1992 „Valge Daam 92“, kaardilugeja Margus Karjane
  11. 1992 „Lõuna-Eesti ralli 92“, kaardilugeja Margus Karjane
  12. 1992 „Tehumardi 92“, kaardilugeja Margus Karjane
  13. 1993 „Lõuna-Eesti ralli 93“, kaardilugeja Margus Karjane
  14. 1994 „100 Järve ralli 94“, kaardilugeja Margus Karjane
  15. 1994 „Valgeranna ralli 94“, kaardilugeja Margus Karjane
  16. 1994 „Lõuna-Eesti ralli 94“, kaardilugeja Margus Karjane
  17. 1994 „Black ralli 94“, kaardilugeja Margus Karjane
  18. 1994 „Saaremaa ralli 94“, kaardilugeja Margus Karjane
  19. 1995 „Valge Daam 95“, kaardilugeja Margus Karjane
  20. 1995 „Livonia 95“, kaardilugeja Margus Karjane
  21. 1995 „Lõuna-Eesti ralli 95“, kaardilugeja Margus Karjane
  22. 1996 „Valge Daam ralli 96“, kaardilugeja Margus Karjane
  23. 1996 „Livonia 96“, kaardilugeja Margus Karjane
  24. 1996 „Lõuna-Eesti ralli 96“, kaardilugeja Margus Karjane
  25. 1996 „Emajõe ralli 96“, kaardilugeja Indrek Ilomets
  26. 1997 „Eesti Talv 97“, kaardilugeja Margus Karjane
  27. 1997 „Tallinn EK ralli 97“, kaardilugeja Margus Karjane
  28. 1997 „Valge Daam 97“, kaardilugeja Margus Karjane
  29. 1998 „Panevezys 98“, kaardilugeja Robert Lepikson
  30. 1998 „Saaremaa ralli 98“, kaardilugeja Robert Lepikson
  31. 1999 „Vändra ralli 99“, kaardilugeja Robert Lepikson
  32. 1999 „Lukoil Tallinna ralli 99“, kaardilugeja Robert Lepikson
  33. 1999 „Valge Daam 99“, kaardilugeja Robert Lepikson
  34. 1999 „Saaremaa ralli 99“, kaardilugeja Robert Lepikson
  35. 2000 „Vändra ralli 2000“, kaardilugeja Robert Lepikson
  36. 2000 „Valge Daam 2000“, kaardilugeja Robert Lepikson
  37. 2003 „Sarma 2003“, kaardilugeja Robert Lepikson

ESIMENE RALLI 1982 

Ivar Raidami isa Viljar Raidam osales Eesti autorallidel 70ndate alguses. Kiirusele oli näpp antud juba kaugelt enne, kui juhiload taskusse said – kardiklubis autode putitamine ning sõiduvõtete õppimine oli sisse kodeeritud varakult. 

Ivari esimene start sai teoks 1982. aasta Vastlarallil, kui Mario Sootnaga tehti debüütstart 7. klassi võistlusautol, esindades Kalev KAMK ridasid. Autol numbriga 102 osalenud sõitjad lõpetasid ralli 18. kohal, 7. klassis saavutati 7. koht. Sama aasta lõpus osales Ivar koos Jüri Jürgensoniga Tehumardi rallil, 52 lõpetanud auto seas saadi 10. koht, omas klassis väikeste kuni 1300cm³ mootoriga autodel saavutati 7. koht.

1983. aasta algas viimase meeskondliku ralliga, mis Eestis toimus stardiga Pärnust. Kalev KAMK meeskond koosseisus Raido Rüütel – Tõnu Vunn, Enn Õunpuu – Margus Karjane ning Ivar Raidam – Juhan Sein saavutasid 6. koha. Detsembris toimus Rakveres „Balti meri – rahu meri“ autoralli, seal osales Ivar Raidam koos Neddy Krameriga, 7. klassis saavutati 5. koht.

1984. a. Vana Toomas autorallil oli taas uus mees kõrval istumas, sedakorda Arvo Russiver. Kuna sama aasta algusest jagati sõitjad I ja II liiga vahel vastavalt tasemele, siis kaardilugeja vähese punktisaldo tõttu oldi sunnitud starti tulema II ligas, esindades Põhja Kõrgepingevõrkusid. Tulemus tuli hea, II liigas võideti II koht, kaotus I kohale 5 sekundit. 

HARJU KEK-I RALLITIIMI JUUNIOR

1984. a. juunis, kui toimus Paide rallil, oli Ivar liikunud Harju KEKi rallitiimi ning esimene ühine start tehti koos Maano Mardisaluga. Debüüt A2 klassi Lada VFTS-il lõppes II kohaga, kaotust meeskonnakaaslastele Ilmar Raissar-Rein Talvar jäi 58 sekundit.

Juulis Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustel „Estonia 84“ olid Raidam-Mardisalu stardis samuti Lada VFTS autoga, legendaarse Harju KEKi autol numbriga 03 76 EAA. Sõit kulges heas tempos, kuid 15. kiiruskatsel Kitse teisel läbimisel juhtus äpardus, tabati teeäärset kaske ja selle pikali sõitmisel sai viga auto radiaator. Katkestamine oli vältimatu. Kuniks mehaanikud mitme tunni pärast autole järgi jõudsid, oli kohalik külamees kasest Ivarile ja Maanole juba saunavihad teinud.

Oktoobris Lätis Gulbenes toimunud NSVL meistrivõistlustel saavutati 13. koht, paar nädalat hiljem oldi stardis Tehumardi autorallil, kus kuni kuuenda kiiruskatseni oldi poodiumikonkurentsis, kuid hiljem langeti tehniliste probleemidega võideldes 27. kohale. Hooaeg lõpetati Libatses toimunud „Edasi karikarallil“, kus saavutati absoluutarvestuses II koht.

1985 algas katkestamisega talvisel Vastlarallil. Hooaeg sai õige kiiruse sisse alles kevadisel Vana Toomase autorallil, kus Raidam-Mardisalu saavutasid absoluutarvestuse III koha.

Juuli alguses Põlvas sõidetud Eesti meistrivõistlustel saavutasid Raidam-Mardisalu nii A2 klassis kui absoluutarvestuses 5. koha. Kuu hiljem Tartus stardi saanud õhtuse ja öise „Tartumaa 85“ autoralli stardis olid mitmed kiired sõitjad. Peale esimest ringi olid juhtimas Ivar Raidam – Maano Mardisalu. Kui kõik 20 kiiruskatset oli läbitud, siis võitjate osas ei olnud kahtlust – oma esimene ralli võit oli saavutatud. Soojendus sügiseseks A2 NSVL meistrivõistlusteks oli tehtud, mis toimus küll alles oktoobris, kuid enamasti samadel teedel. Esivõistlustelt jäi aga tulemus saavutamata, kui mootor alt vedas. Mootoriprobleemidega oldi kimpus ka Tehumardi rallil ning liidritena katkestati Kurevere katsel.

1986 hooaeg algas talvise Vastlaralliga, sedakorda oldi stardis VAZ 21011 autoga, kuid taaskord oli tehnilisi probleeme ja sõit jäi pooleli. Rahvusvahelisel „Sojuz 86“ autorallil jäi laeks 19. koht. Kevadel Vana Toomase autorallil saavutati esimene poodiumikoht, kui ralli lõpptulemustes saavutati II koht. Tallinnast stardi saanud rahvusvaheline autoralli „Lada 86“ oldi taas lähedal poodiumile, kui tugevas konkurentsis saavutati 4. koht. Paide rallil, mis toimus juuni alguses, saavutati I koht. Kuu aega hiljem samas sõidetud „Estonia 86“ osaleti 7. klassi autol, absoluutarvestuses oldi 15. kohal, klassis 5. kohal. Hooaeg lõpetati Tartus NSVL meistrivõistlustel klassile A2. Kiiruskatseid oli kokku 418,7km, nende läbimisel oldi kohal 6.

1987 alustati hooaega maikuus Vana Toomase autorallil, kus taas vaevasid tehnilised probleemid käigukastiga, rajal saadi ka kaks rehvipurunemist, kuid siiski võideti absoluutarvestuses I koht, seda 4 sekundiga järgnevate ees.  Rahvusvaheline „Lada 87“ autoralli ja taaskord olid probleemid käigukastiga, kui Vaimõisa kiiruskatsel oli kasutada vaid kolmas käik. Lõpptulemustes leiame Raidam-Mardisalu kohalt 8. Eesti meistrivõistlustel „Estonia 87“ Vinnis osaleti autol VAZ 21011 ning 8.klassis. Absoluutarvestuses oldi III kohal ning 8. klass võideti koos meistritiitli nimetusega. Selle tulemusega nimetati mehed NSVL meistrivõistluste Eesti koondisesse. Priozerskist toodi ka 8. klassi NSVL kuldmedal koju. NSVL meistrivõistlused klassile A2 toimusid taaskord Tartus ning Raidam-Mardisalu olid tegemas head sooritust – peale esimest ringi oldi Raissar-Talvar järel teisel kohal, kuid Liiva katsel andis mootor taaskord otsad.

1988 tõi kevadiselt „Vana Toomase“ autorallilt taaskord absoluutarvestuse esikoha. Paar nädalat hiljem toimus „Old Toomas Rally“, millel esmakordselt olid osalemas lääne rallitehnikat. Raidam-Mardisalu saavutasid absoluutarvestuse 4. koha, poodiumist jäi puudu 10 sekundit. Juuni alguses sai Tartus esmakordselt toimuma sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etapp „Sojuz 88“. Seal alustas taas tugevalt Raidam-Mardisalu, olles kuue katse järel juhtimas, kuid Uhtjärve katsel kustutas mootori purunemine taas kõik lootused. NSVL meistrivõistluste etapil Kuldigas saavutati 8. klassis taaskord I koht.

ESIMENE VÄLISSTART  JYVÄSKYLAS 1988

Esmakordselt käidi osalemas piiri taga, kui suvisel Mäntta rallil oldi stardijoonel Lada VFTS autol. Tegemist oli iga-aastase Jyväskylä MM-ralli eelse võimalusega testida autosid ning kohal oli alati 1-2 tehaseekipaaži. Debüüt lõppes absoluutarvestuse 10. kohaga ning oma klassi I kohaga, mis algajale oli väga tugev saavutus. Teist korda mindi piiri taha sügisel, kui Ida-Saksamaal toimus „Wartburg Rallye“, mis kuulus sotsialismimaade karikasarja.

1989 alustas Ivar Raidam uut hooaega Vinnis toimuval autorallil „Virumaa 89“, mis oli NSVL meistrivõistlused A-rühmale. Uus oli ka auto – esmakordselt tuldi starti Lada Samaraga ning kaardilugeja toolil Rein Talvar, kuna Maano Mardisalu oli haigestunud. Ralli lõppes mootoriprobleemide tõttu enneaegselt.

Maikuus tegid Raidam-Mardisalu ajalugu, kui olid Vana Toomase autorallil stardis ühena kahest Eesti ekipaažist, kes kasutasid kodustel teedel lääne päritolu rallitehnikat. Ohutusauto tööd tehti Ford Escort RS Turbol, millega eelnevalt sõideti korra Soomes talvistes oludes ning starditi ka maikuus „Old Toomas Rallyl“. Mõlemad Eestis toimunud rallid katkestati. Katkestati ka Rumeenias toimunud Dacia-Danube rallil. Esimene tulemus saavutati jooksval aastal alles juuni lõpus ja juuli alguses toimunud „Valgamaa“ autorallil, kus Samaraga sõideti end absoluutarvestuse III kohale. Juuli keskel toimunud „100 Järve“ rallil ei suudetud Samaral enam 7. kohast kõrgemale tõusta. Samara oli alles toores ning vajas arendamist. Septembris Põlvas saavutati 6. koht, Soomes Mäntta rallil ja Tartus toimunud „Sojuz 89“ rallil järgnes taaskord katkestamine. Tehumardi rallil tegid paljud sõitjad enne kinnist parki vea ning sisenesid liiga vara, see kukutas ka Raidam-Mardisalu 18. kohale.

90NDAD

1990 algas samuti katkestamisega Saksamaal, Vana Toomase rallil saavutati absoluutarvestuse 5. koht. Mõlemad rallid tehti kaasa Samaraga. Maikuus toimunud „Old Toomas Rallyl“ oldi stardis vana hea Lada VFTSga, ka seal saavutati 5. koht, olles eestlastest kiireimad. Oleksid rallis ei loe, aga enne Matsimäe kiiruskatset oldi juba kolmandal kohal, kuid kiire katus Matsimäel kukutas mehed viiendaks. See oli ühtlasi viimane ühine start ekipaažile Ivar Raidam – Maano Mardisalu, viimane kolis Soome elama ning elab seal tänaseni. 

„Valgamaa 90“ autoralli stardis oli uus ekipaaž Ivar Raidam – Margus Karjane, autoks taaskord Lada Samara. Absoluutarvestuses saavutati III koht. Paides juulis toimunud ralli katkestati, septembris „Põlva 90“ autorallilt võeti absoluutarvestuses esimene ühine võit. Oktoobris „100 Järve rallil“ sõideti end absoluutarvestuse III kohale. Hooaja lõpus toimus traditsioonilisel Tehumardi ralli, kus saavutati 7. koht. Eesti meistrivõistluste kokkuvõttes saavutati A8 klassis III koht.

1991 hooaja avastart tehti Soomes Hankirallil, kus Samaraga saavutati absoluutarvestuse 20. koht ning klassi II koht. Esimene kodune start tehti „Vana Toomase“ autorallil maikuus, kus absoluutarvestuses saavutati II koht. Hooaja tippsündmusel, ehk „Old Toomas“ rallil olid Raidam – Karjane stardis Lada VFTSiga ning esimese mitte läänes toodetud ralliautoga oldi 4. kohal. Poodium jäi vaid viie sekundi kaugusele. Juulis Võrus toimunud 100 Järve rallil jäädi rajaveerde, kuu aega hiljem võideti Haapsalus „Valge Daam“ ralli. Lõuna-Eesti rallil oldi taas rajal Lada VFTSga, lõpptulemustes leiame mehed II kohalt, vaid Bolšihhid oma BMWga olid kiiremad. Hooaja lõpp sõideti taas Lada Samaraga – Harjumaa autoralli III koht ning Tehumardi ralli I koht tõid kokkuvõttes taas Eesti meistritiitli A8 klassis.

1992 oli erandlik, kuna esimene autoralli toimus alles maikuus, kõik varasemad aastad alates ralli taassünnist oli Eestis toimunud vähemalt üks talvine autoralli. Maikuine „Vana Toomas“ katkestati tehnilistel põhjustel, sama juhtus ka Pärnus toimunud ajastu viimasel „Old Toomas“ rallil. Edasine hooaeg kulges Raidam – Karjase dikteerimisel – Eestis võideti kõik toimunud rallid: „100 Järve ralli“, „Valge Daam“, „Lõuna-Eesti“ ja „Tehumardi“ rallid. Hooaja kokkuvõttes saavutati Eesti meistrivõistluste kuldmedalid A3 klassis (kuni 1600m³). 

1993. aastaks oli Eestisse saabunud juba lääne päritolu rallitehnikat, nii jäi Raidam – Karjane Otepää talirallil II kohale, esimene oli Marek Toome Toyotaga. Samaraga sellel hooajal enam ralli absoluutvõitu ei saavutatud, küll oldi mitmel rallil poodiumil. Hooaja teises pooles oli rallifännidele Raidami meeskonnalt hea uudis – valmis oli ehitatud Ford Escort Cosworth N-rühma ralliauto ning esimene start tehti Lõuna-Eesti rallil. Esmastart nelikveolisel autol oli kohe võidukas. Black ralli Paides oli Ivar stardis nullauto roolis, kaardilugejaks Indrek Ilomets. Hooaja lõpus Saaremaal juhtus äpardus, kui uhiuue auto katus tehti samblaga kokku. Eesti meistrivõistluste hooaeg kulmineerus taas kuldmedaliga, kui klassis A1600 oli kokkuvõttes punkte teistest rohkem.

1994 liiga palju käest ei antud – stardis oldi kõigil kaheksal kodusel autorallil, saldoks viis esikohta, üks kolmas ja üks viies, lisaks üks katkestamine. See tähendas seda, et Eesti meistrivõistlustel saavutasid Ivar Raidam – Margus Karjane taaskord kuldmedalid, seekord N, A ja E üle 2000cm³ ühisklassis. 

1995 hooaeg algas Portugali MM-rallil, kus lõpptulemuseks oli katkestamine. Tallinna rallil saavutati 4. koht, „Valge Daam“, Livonia“ ja „Lõuna-Eesti rallil“ saavutati absoluutvõidud. Saaremaal oli meeskond ja auto juba ootamas, kuid Ivaril jäi seekord startimata – haigestumine enne rallit suunas mehe ralliautos istumise asemel voodisse pikali. Eesti meistrivõistlustelt võeti taaskord kuldmedal, seekord N2000+ klassis.

1996 avastart tehti uhiuue autoga Rootsi MM-etapil. Ford oli vahetatud uue N-rühma Mitsubishi Lancer EVO III vastu. Kahjuks hästi alanud ralli lõppes katkestamisega. Hooaeg Eestis algas taaskord alles maikuise Tallinna ralliga, kus Raidam-Karjane oli absoluutarvestuse III kohal. Järgnesid neli absoluutarvestuse esikohta Haapsalus, Võrus, Otepääl ja Tartus. Suvisel MM-etapil Jyväskyläs saavutati absoluutarvestuse 18. koht ning N-rühma 5. koht. Kui enamus hooaega oli kaardilugeja Margus Karjane, siis hooaja lõpus „Emajõe“ rallil ja Saaremaal asendas Karjast Indrek Ilomets. Koosseisus Ivar Raidam – Margus Karjane/Indrek Ilomets võideti Eesti meistritiitel klassis N2000.

1997 saagiks Eesti meistrivõistlustel oli kolm absoluutvõitu, kaks teist kohta ning korra kolmas. See oli hooaeg, kus alates Haapsalust alustas rallidel osalemist Markko Märtin. Kui Haapsalus oli veel kiirem N-rühma autol Raidam, siis hooaja lõpuni noppis võite juba Märtin. MM-areenil osaleti talvisel Rootsi MM-etapil, saavutuseks 23. koht, omas klassis 8. koht. Suvisel Jyväskylä etapil katkestati siduri probleemide tõttu. Eesti meistrivõistlustelt saadi kaela kuldmedalid. 

1998 ehitati oma N-rühma Mitsubishi A-rühma autoks, et pakkuda konkurentsi A-rühmas. Hooaja kaks rallit katkestati mootoriprobleemide tõttu. Haapsalu „Valge Daam“ rallilt saadi teine koht. See oli ühtlasi Ivar Raidam – Margus Karjane viimane ühine start. Edasi jätkas Raidam koos Robert Lepiksoniga, kellega võideti Leedus „Panevezys 98“ autoralli ning auhinnaks saadi sõiduauto VW Polo. Liivimaa rallilt saadi tasuks II koht ning Saaremaa ralli võideti. Hooaja kokkuvõttes saavutati A-rühmas hõbemedalid.

1999 tegi Ivar kaasa nii Eesti meistrivõistlused autorallis kui rallisprindis, samuti osaleti Balti rallikarika etappidel. Eestis saavutati neli rallivõitu, korra II koht. Balti rallikarika raames peetud Kaunase rallil oldi III kohal, Kurzeme rallil II koht. Kuna sarja kuulunud „Valge Daam“ võideti, siis kuulus Raidam-Lepiksonile sarja esikoht. „Valge Daam“ rallil starditi esmakordselt Mitsubishi Lancer EVO VI mudeliga.  Esikoha saavutas Raidam sellel hooajal ka rallispirndi sarjas. Autoralli Eesti meistrivõistlustel saavutati taaskord kuldmedalid klassis A, N ja E üle 2000cm³

KARJÄÄRI LÕPP KOOS EESTI MEISTRITIITLIGA

2000. a. jätkas Ivar Raidam koos kaardilugeja Robert Lepiksonga ning võideti kaks rallit – Haapsalus ja Vändras. Talverallil Tartus, Kurzeme rallil ja Livonia rallil saavutati II koht. Hooaja viimane Balti rallikarika start tehti Leedus Panevezyses, kuid see lõppes avariiga ning sellest johtuvalt saavutati sarjas II koht. Eesti meistrivõistlustel saadi kaela kuldmedalid A-rühmas. 

2001 oli aga midagi, mida Ivar Raidam meenutada ei taha – kuuest osaletud rallist katkestati viiel. Kogu hooaja peale tuli vaid 1 (!) lõpetamine, kui talverallil saavutati II koht. Kolmel korral tekkis probleeme ka mootori või turboga, Vändras jooksis kits kiiruskatsel teele ning E.O.S. rallil sai Sulaoja katsel saatuslikuks üle katuse rullumisega. 

2002 algas samuti katastroofiliselt, kui Sarma rallil Lätis juhiti, kuid taas andis mootor otsad. Sarmas oli kaardilugejaks kogenud Tõnu Vunn. Peale seda rallit otsustati auto ehitada uuesti N-rühma nõuetele vastavaks. Haapsalus tegi Lepikson aja arvestamisel vea ning edasi sõitmine polnud enam mõistlik. Lõuna-Eesti rallil saavutati II koht, N-rühmas I koht. E.O.S. rallil oldi N-rühma kiireimaid, kuid käigukasti mittevastavus homologatsioonile viis eemaldamiseni.

2003 aasta algas talviste rallidega Võrus ja Lätis, Gulbenes, kohad vastavalt II ja I. Etteruttavalt olgu öeldud, et see oli Ivar Raidami viimane ralli üldvõit. Tallinna rallil ja Lõuna-Eesti rallil saavutati absoluutarvestuses III kohad, E.O.S. rallil 9. koht. Tähelepanuväärne on, et hooaja kõik rallid võideti omas klassis ehk N-rühmas. Suvise tippsündmuse, E.O.S. ralli valguses oli selge, et hooaja viimastel etappidel enam osalema ei pea, N2000 klassis oli Eesti meistritiitel saavutatud. Ilmselt ei teatud, et E.O.S. ralli ja 2003. aasta hooaeg jäävad meestele viimaseks. Oli ju plaan, et kui Raidami ja Lepiksoni summaarne vanus on 100, siis ollakse taas stardis. Inimene plaanib, jumal juhib, see lause tabas valusalt – Robert Lepikson lahkus siitilmast 2006 aastal ning Raidam rohkem enam rallidel starti ei ole tulnud.

Ivar Raidami legendaarne Mitsubishi Lancer EVO VI oli rallidel veel mitmeid kordi stardis, tänaseks on see vaatamiseks Turbas Mootorispordi Muuseumis. Autol oli veel üks eripära – kui enamike autode disain oli kilena kleebitud kujul, siis Ivar Raidami auto oli saanud efektse disaini värvidega.

Tekst: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)