Filmid / Kurvilise tee legendid / Hardi ja Udo Mets
Hardi ja Udo Mets
Piloot HARDI METS (sünd. 1952) – autospordis aktiivselt tegev 1975-1990 Kaardilugeja UDO METS (sünd. 1946) – autospordis aktiivselt tegev 1975-1993
Vennad Hardi ja Udo Mets oli eestlastest kindlasti tuntuim vendadest rallipaar 80ndatel. Hardi Mets on samas üks väheseid rallisõitjaid Eestis, kes on võistelnud ainult ühe kaardilugejaga – ainsaks kaardilugejaks karjääri jooksul oli vanem vend Udo Mets.
Alustuseks peame rääkima ralli asemel hoopis lauatennisest: Hardi Mets oli saavutanud sellel spordialal meistrikandidaadi taseme, vanem vend Udo oli lausa meistersportlane.
VOLGA
Esimest korda hakkas rallivõistluste protokollist Hardi ja Udo Metsa nimi silma septembris 1975, kui starditi Kalevi meistrivõistluste II etapil Raplas. Esmastart Volgaga tõi meestele 13. koha. Esimene meistrivõistluste medal saavutati 1977, kui Vinnist stardi saanud Estonia autorallil saavutati 10.klassis ehk Volgadel 3. koht.
Tulemuste poolel oli läbimurde aasta 1979, kui mitmel rallil saavutati oma võistlusklassis poodiumikohti, kuid hooaja krooniks oli NSVLi kuldmedalid Volgade klassis. See oli saavutus, mida enne rallit ei osatud oodata ning debütantide Leedus saavutatu oli sedavõrd magusam, kuna hõbemedali mehed kaotasid 1 (!) ja pronksmedali mehed 2 sekundiga. Lisaks medalitele täideti ka meistersportlase tase.
1980. a. suudeti kodustel teedel NSVL-i meistrivõistluste saavutust kuldmedalite näol korrata, 1981 lisati kontosse oma klassi hõbemedalid.
Aasta 1982 tõi meestele Eesti meistrivõistlustelt kuldmedalid, aasta hiljem samas klassis lisandus veel üks kuldne komplekt. 1983.a. saavutati Volgadel NSVL-i meistrivõistlustelt hõbemedalid.
LADA
Aeg oli sealmaal, et kolida Volgalt kiiremate autode, Žigulide klassi ning samal aastal Põlvas olid vennad Metsad juba stardis VAZ 2105-ga. Debüüt NSVL-i meistrivõistlustel A2 klassis lõppes 7. kohaga. Hooaja lõpus sõideti end “Balti meri – rahu meri“ autorallil A2 klassis III kohale, seega oli seljataga edukas aasta ning klassivahetus oli end igati õigustanud.
Eesti esimesel rahvusvahelisel autorallil „Baltika 84“ saavutati väga tugev 6. koht, seljataha jäeti mitmed tugevad sõitjad. Sellel rallil startisid Hardi ja Udo Mets Lada VFTS-ga. Hooaeg jätkus välisvõistlustega Ida-Saksamaal ja Tšehhoslovakkias, kus osaleti Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etappidel.
Hooajal 1985 oli olulisim autoralli Eestimaa teedel rahvusvaheline Sotsialismimaade etapp „Sojuz 85“, kus eestlastest parima tulemuse, ehk absoluutarvestuse II koha saavutasid Hardi Mets ja Udo Mets. Sama aasta tõi vendadele esimese autoralli absoluutvõidu, see saavutati Vana Toomase rallil. Oodatud tulemus jäi tulemata NSVL-i meistrivõistlustelt, kui sõiduviga rikkus tulemuse ning piirduti 6. kohaga.
1986. aasta Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etapil Tallinnas saavutasid Hardi Mets ja Udo Mets II koha, ehk korrati aastatagust tulemust. Sama aasta kevadel Vana Toomase autorallil saavutati absoluutvõit, seda teist aastat järjest. Maikuus toimunud rahvusvahelisel autorallil „Lada 86“ oli Hardi ja Udo Metsal autol au kanda stardinumbrit 1, hea tulemuse rikkus rehvipurunemine Ojasoo kiiruskatsel.
Juulis toimunud „Estonia“ autorallil, kus jagati välja Eesti meistrite medalikomplektid, saavutati 8. klassis hõbemedalid, see oli ühtlasi esimene Eesti meistrivõistluste medal, mis saavutati Ladaga sõites.
1987. hooaeg algas Vastlaralli II kohaga, samas jäi see sõit vendadel viimaseks ERF-Mobile meeskonnas, edaspidi jätkati juba Karksi ralliklubi esindamist.
Kevadisel Vana Toomase autorallil saavutati uue klubi all absoluutarvestuse II koht, rahvusvahelisel „Lada 87“ rallil 3. koht. Eesti meistrivõistlustelt „Estonia 87“ autorallilt tuli taaskord täistabamus absoluutvõidu näol ning kuldmedalid, millele lisandusid hilissügisel NSVLi meistrivõistluste hõbemedalid. Tegemist oli Hardi ja Udo Metsa karjääri vaieldamatult edukaima hooajaga.
1988 käidi võistlemas esmakordselt Soomes, kui talviselt Hankirallilt saadi 47. koht. Sama aasta suve alguses Lõuna-Eestis toimunud Sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etapil „Sojuz 88“ autorallilt saadi absoluutarvestuse 3. koht.
Debüüt tehti samal aastal ka MM-etappidel, kui osaleti 1000 Järve rallil, mis paraku lõppes katkestamisega. Hooaeg jätkus välisstartidega Belgias, kus esmakordselt osaleti esiveolise Lada Samara roolis.
1990 ja 1991 hooaeg osaleti juba täies mahus Lada Samaraga, sealhulgas Kreekas MM-etapil, kuid head tulemused jäid saavutamata.
Pärast Old Toomase 1991 aasta rallit otsustas Hardi Mets rallisportlase karjääri lõpetada ning leidis uue ala avamere purjetamise näol.
Udo Mets jätkas kahel aastal mentorina Väino Tupitsa kaardilugejana, kui 1993 otsustas temagi kiivri kapi otsa panna.
Parimad saavutused autospordis:
1977 Eesti meistrivõistlused Volgade klassi III koht
1977 Väinameri autoralli Volgade klassi III koht
1978 Väinameri autoralli Volgade klassi I koht
1979 Vana Toomase autoralli Volgade klassi I koht
1979 Tartu 79 autoralli Volgade klassi I koht
1979 NSVL meistrivõistlused Vilniuses I koht ja kuldmedal
1979 Automi Suurralli Volgade klassi II koht
1980 Vana Toomase autoralli Volgade klassi II koht
1980 NSVLi meistrivõistlused Valgas, Volgade klassi I koht ja kuldmedal
1980 Balti meri – rahu meri Volgade klassi I koht
1981 Edasi karikaralli Volgade klassi I koht
1981 NSVLi meistrivõistlused Kalušis Volgade klassi II koht
1982 Vana Toomase autoralli Volgade klassi I koht
1982 Automi Suurralli Volgade klassi I koht
1982 Eesti meistrivõistlused Volgade klassis I koht ja kuldmedal
1983 Vana Toomase autoralli Volgade klassi II koht
1983 Eesti meistrivõistlused Volgade klassi I koht ja kuldmedal
1983 NSVLi meistrivõistlused Volgadel II koht
1983 NSVLi meistrivõistlused A2 klassis 7.koht
1983 Balti meri – rahu meri A2 klassi III koht
1984 Sotsialismimaade karikasarja etapi „Baltika 84“ autoralli 6. koht
1985 Vastlaralli II koht
1985 Sotsialismimaade karikasarja etapp Sojuz 85 II koht
1985 Vana Toomase autoralli I koht
1986 Sotsialismimaade karikasarja etapp Sojuz 86 II koht
1986 Eesti meistrivõistlused 8.klassis II koht
1987 Vastlaralli II koht
Info: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)