Filmid / Kurvilise tee legendid / Stasys Brundza
Stasys Brundza
Piloot STASYS BRUNDZA sündis 22.02.1947 Kaunases, Leedus. Tal on märkimisväärselt palju tiitleid nii NSVL meistrivõistluste kui muude maailmas toimunud autorallide arvestuses.
80ndatel sõideti N.Liidu koondises ralliautoga Lada VFTS, mida toodeti Vilniuses teeneka võidusõitja Stasys Brundza eestvedamisel. Nende autodega mõõtsid kilomeetreid ka tollased Eestis tippsõitjad.
MAANTEEMUHULT MOSKVITŠILE
Oma esimese rallistardi tegi ta 1963. aastal 16-aastasena, kui oli just juhiload kätte saanud. Autol ZAZ-965 võitis ta Kaunase raadiotehase spordisektsiooni korraldatud 250-kilomeetrisel ühepäevasel rallil esikoha.
1964. a. osales ta meeskondlikul talirallil „Pribaltika“, mis toimus 21.-23.02 Vilniuses, autoks vanemate GAZ-21. Tulemuseks 2000-kilomeetrisel rallil oli III koht. Samal aastal võeti Brundza raadiotehase spordisektsiooni liikmeks ning ta sai võimaluse osaleda juba klubi autodega.
1966. aastal toimunud NSVL meistrivõistluste eelsel treeningul sai ta avariis raskemalt vigastada, kui jäi üle katuse käinud auto alla. Treeningul sõideti ZAZ-965 mudeliga ning sellel ajal turvarihmasid laiemalt ei kasutatud. Avarii tagajärjel sai vigastada kolm selgroolüli.
Üks võistlus, kus ta oma oskustega silma jäi, toimus 1967. aasta talvel Riia hipodroomil. ZAZ-965 maanteemuhuga vandus Brundza seal alla vaid Moskvitšitele, raskemad Volgad GAZ-21 jäid kõik selja taha.
1968 sai noor Brundza kutse Iževski Moskvitši meeskonna liikmeks, kuna oli vaja kiiret meest, et arendada autot. Hooaeg tõi septembrikuiselt NSVL meistrivõistlustelt Komarovos Moskvitš 412 klassis II koha ja hõbemedali.
EESTLASTEST KAARDILUGEJAD
Stasys Brundzal on kaardilugejaid autorallidel olnud arvuliselt palju ning enamik leedulaste või venelaste nimesid ei ütleks tänasele fännile enam midagi. Siiski tooks esile mõned, kes seotud ka Eestiga. Hakatuseks Juhan Sein, kes luges Brundzale kaarti erinevatel rallidel 1969-1971. Koos käidi osalemas nii NSVL piirides kui piiritagustel rallidel. Teine eestlane, kes kuulsa leedulase kõrvalistmel kaarti luges, oli Gunnar Holm. Brundza-Holm startisid Moskvitšil aastal 1971 nii talvises Rootsis kui suve lõpus Soomes Jyväskyläs.
Üks Brundza kaardilugejatest oli pikalt venelane Anatoli Brum, kes oli hiljem NSVL rallikoondise pealik. Koos Brumiga olid nad esimesed NSVL koondises, kes hakkasid kasutama 1968. aastal stenogrammi.
Siiski on veel üks tuntud Eesti kaardilugeja, kes on väga haruldases autos istunud Stasys Brundza kõrval ja seda MM-autorallil! Kes ja millal, sellest allpool.
LADA VFTS
Stasys Brundza nimi samastub enamike jaoks Lada VFTS-iega, NSVL koondises alates 1982. a. lõpust kasutatud ralliautode mudelitega. Kuid Brundza arendas ja ehitas kvaliteetralliautosid juba 70ndatel aastatel. Esmalt Iževski tehasesõitjana 412 mudelil ning osaledes ka paljudel võistlustel Eestis. Hiljem alustas Brundza koostööd VAZ-i tehasega ning arendas enne legendaarset VAZ 2105 baasile ehitatud Lada VFTS-i ka VAZ 21011 ja VAZ 2103 ralliautot. „Brundza Tuning“ oli nimena tuntud juba aastast 1977.
SAMARA BAASIL EVA
Uudse lahendusena proovis Brundza 1985. a. Lada Samara baasile ehitada tagarattaveolist EVA mudelit, kuid sellest projektist ei saanud muutuvas rallimaailmas asja, kuna B-rühm kaotati 1986. aastal ja lootus selle rühma autodega starti saada kustus.
Auto tehnilised näitajad olid muljetavaldavad: mootorikubatuur 1860 cm³, võimsust 300 hj. 1987. a. said rallihuvilised seda autot näha Tallinna Velodroomil „Lada Rally“ avamisel ja hiljem Raplas vaheajal, kuid siis sellega rallil ei osaletud. 1988 said eesti rallifännid Brundza ehitatud superautot sõitmas näha maikuisel „Old Toomas Rallil“, seekord ohutusauto rollis, kuid tehniliste probleemide tõttu ei jätkunud seda autot lõpujooneni. Väidetavalt oli ehitatud kokku kolm erinevat autot. Ühe EVA-ga juhtus treeningul ka õnnetus, kui Brundza rajalt välja sõitis.
Suurem tähelepanu sai osaks Lada EVA-le Soomes aastal 1988, kui MM-etapil starditi sellega kolmel-neljal kiiruskatsel demosõidu eesmärgil. Kindlasti starditi Ruuhimäe kiiruskatsel pühapäeval, 28. augustil. Nendel kiiruskatsetel istus Brundza kõrval legendi lugemas Tõnu Vunn, kes oli varasemalt sama ralli osalejana katkestanud, kui koos Raido Rüütliga sõites auto käigukast lagunes.
Sama autoga osales Brundza 1988. aastal ohutusautona ka kodusel Kaunase rallil. Teadaolevalt rohkem see auto võistlustel ei osalenud, tänaseks on kõik kolm ehitatud EVA mudelit Leedus alles. 2010 oli ühte neist võimalik näha Laitse Rallypargis toimunud legendide üritusel.
VEEL 69-AASTASENA RINGRAJAL
Lisaks rallidele on ta osalenud võistlustel ka ringrajal, viimati isegi veel 2016. a., olles siis 69-aastane. Osaleti meeskonnana Leedus Palangas toimunud populaarsel „ENEOS 1006km“ ringrajavõistlusel. Seal kahjuks lõppes sõit treeningul avariiga ning kogenud sõitja käis ka arstide hoole all kontrollis.
1998-2000 osales Brundza 24-tunni ringrajasõidus Nürburgringil Saksamaal. Ringrajavõistlused olid Brundzale meelepärased juba 1975. aastal, kui koos NSVL kiireimate sõitjatega käidi Suurbritannias Brands Hatchi vormelirajal end koolitamas. Sõideti vormel Fordiga ning koolituse viis läbi Motor Racing Stables meeskond.
Brundza sportlikud saavutused:
NSVL meister aastatel: 1971, 1974, 1975, 1976, 1978, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983
1974 Tour d’Europe pikamaaralli I koht Moskvitšil, kaardilugeja Aleksandr Karamõšev
1973, 1980, 1981, 1982 Jyväskylä rallil I koht omas klassis
1973 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Vene Talv 73“ I koht, kaardilugeja Anatoli Brum
1976 Acropolise ralli absoluutarvestuse 6. koht, kaardilugeja Arvydas Girdauskas
1977 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Tatra Rallye“ III koht, kaardilugeja Anatoli Brum
1978 Acropolise ralli absoluutarvestuse 10. koht, klassis II, kaardilugeja Arvydas Girdauskas
1981 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Volan Rallye“ III koht, kaardilugeja Vilius Rožukas
1985 Sotsialismimaade karikasarja etapp „Rallye Šumava“ III koht, kaardilugeja Vladimir Neiman
BRUNDZA SAAVUTUSED EESTI RALLIDEL
Stasys Brundza osales ka paljudel rallidel Eestis. 1971, 1978, 1980 ja 1983 saavutas ta N.Liidu meistrivõistluste kuldmedali Eestimaa teedel.
Esimesed tulemused Eestis on kirja saadud 1969, kui Tallinnas toimus veebruari lõpus NSVL meeskondlik taliralli. Kohale oli tulnud ka Iževski autotehase meeskond, nende kolmest autost ühes istus ekipaaž Stasys Brundza – Viktor Pestov. Kokkuvõttes saavutati 8. koht. Samal aasta mais toimusid Tallinna lahtised meistrivõistlused autorallis, autol nr 20 olid stardis Stasys Brundza – Gennadi Ardašev, autoks IŽ tehase Moskvitš 412. Ralli võideti 41 sekundiga Vello Mäeots – Juhan Sein ees. Juuni alguses toimunud Valgeranna autorallil oli Brundza kaardilugeja Juhan Sein ning koos saavutati absoluutarvestuse II koht Faives Freidin – Arved Kaju järel. Hooaja tähtsaim autoralli toimus septembri lõpus, kui Kloostrimetsast sai alguse XII NSVL meistrivõistlused. 3300 kilomeetri pikkune rallitrass oli jagatud neljaks ringiks ning sisaldas 47 lisavõistlust. Stasys Brundza koos Anatoli Brumiga autol numbriga 60 saavutasid 6. koha, omas klassis saadi kaela NSVL pronksmedalid.
1970 toimus Eestis üleliidulised tehniliste spordialade spartakiaadi autoralli, kus Brundza-Pestov saavutasid II koha, kaotades napid 7 sekundit Vaido Kuusik – Lembit Kulderknup ekipaažile. Sama ralli sees peetud Valgeranna autoralli leedulane võitis, autoks oli Moskvitš 412.
1971 tähistas Eesti autosport 50. aastast juubelit, selle auks anti NSVL meistrivõistlused korraldada eestlastele ning septembri lõpus saigi ralli Kloogarannast alguse – taaskord pikk, ligi 3200 km ülddistantsi koos 44 lisakatsega. Stasys Brundza – Anatoli Brum võitsid Eestis oma esimese autoralli NSVL kuldmedali! See ei jäänud sellel aastal meeste viimaseks stardiks Eestis, novembri lõpus toimus Tallinnas Balti ralli nimetusega „Balti meri – rahu meri“, Brundza-Brum tegid väga tugeva esitluse ning võitsid ralli mäekõrguselt.
1972 toimus Tallinnas NSVL meeskondlik taliralli, kus stardijoonel ka Iževski tehase I võistkond koosseisus Brundza-Brum, Lev Morozov – Lidia Sudneva ja Anatoli Kosõrtšikov – Boriss Tšumakov. Taaskord ei saanud keegi vastu tehasemeekonnale ning võit oli mäekõrgune.
Pikka aega ei olnud Brundza Eestimaa teedel startinud, alles 1976. aasta NSVL meistrivõistlused A2/1 klassidele tõi kuulsa leedulase Võrus starti. 1376 kilomeetrit ja 28 lisavõistlust hiljem oldi Võrus tagasi ning võitjatena olid finišis Stasys Brundza – Erdvilas Povilaitis. Vahe II koha ees oli 59 sekundit.
1977 toimus Tallinnas novembri lõpus NSVL meistrivõistluste II etapp A2 klassile. I etapil Lätis Brundza punkte kirja ei saanud ning Tallinnas oli lõpptulemuseks 4. koht. Samas oli see üks esimesi kordi Eestis, kui Brundza startis enda ettevalmistatud VAZ 21011-ga, mis oli sportautode ettevalmistamisele mõeldud „Brundza Tuning“ töö.
1978 toimus Põlvas oktoobri keskel NSVL meistrivõistluste III etapp klassile A2, ralli nimeks „Põlva 78“. Kaheringilise ning 967,18 km pikkusel rallitrassil, mis sisaldas 16 kiiruskatset kogupikkusega 179,65 km, oli autol nr 1 klass omaette Stasys Brundza – Arvydas Girdauskas, vaid eestlased Vallo Soots – Toomas Putmaker suutsid sammu pidada. Hooaja kokkuvõttes võttis Brundza taaskordse NSVL meistritiitli, II koht jäi Vallo Soots – Toomas Putmakerile.
1980 toimus Valgas nii A2 klassi kui A2/1 klassidele NSVL meistrivõistlused. Esimestele oli see III etapp, A2/1 selgitas meistrid ühe ralliga. 21 kiiruskatset kogupikkusega 248,9 kilomeetrit andsid ülevaate, kes paremini end ette valmistas. 8. klassis oli Stasys Brundza – Jonas Dereskavicius 43 sekundit kiiremad, kui eestlased Endel Kabral – Arvo Rebane ning Brundza teenis juba kaheksandat korda NSVL autoralli kuldmedali.
1983 juulis kogunesid NSVL parimad rallisõitjad Võrru, et selgitada meistrid A2/1 klassides. Kohal oli ka leedulased Stasys Brundza – Arvydas Girdauskas, kes 8. klassis näitasid taas võimu ning edestasid II koha saavutanud Ivar Peedu – Juhan Kasemaa ekipaaži 54 sekundiga. Rallil oli pikkust 754,8 km, kiiruskatseid 33 kogupikkusega 222,2 km.
1985 A2 klassi NSVL meistrivõistlustel Tartus olid taas Brundza-Girdauskas kohal. Esimene ring kulgeski leedulaste dikteerimisel: Tumalevicius-Videika juhtimas, Brundza-Girdauskas teisena. Ralli lõpptulemustes esimesed said omale kuldmedalid kaela, Brundza katkestas mootoriprobleemide tõttu.
1986 toimusid NSVL meistrivõistlused A2 klassile samuti Tartus, Brundza startis seekord koos kaardilugeja Andrius Vadauskasega. Tuntavalt ei olnud vanameistri hoog enam piisav ning 38 kiiruskatset läbinuna leiti end III kohalt, kaotust võitjatele Eedo Raide – Georg Valdek ekipaažile oli 2 minutit ja 15 sekundit.
1987 kohtusid A2 klassi sõitjad taaskord Tartus, kus jagamisel olid NSVL meistrimedalid. Ralli oli märkimisväärne, kuna 43 kiiruskatset kogupikkusega 401,95 kilomeetrit oli katsete arvuga senine rekord Eesti rallidel. Stasys Brundza – Andrius Vadauskas startisid autol numbriga 9. Vanameister oli heas hoos, kuid siiski mitte enam tippkonkurentsis. Kui sisse lipsas ka sõiduviga teisel rallipäeval, siis kolmandast kohast enam kõrgemale tõusta polnud lootust. Ralli lõppedes said meistrimedalid kaela Ilmar Raissar – Rein Talvar, Brundza-Vadauskas saavutasid III kohaga pronksmedalid.
1988 toimus Tartus sotsialismimaade karikasarja „Sõprus“ etapp, kus starti tulid ka Stasys Brundza – Andrius Vadauskas Lada VFTS-il, nende auto kandis numbrit 1 ehk oldi NSVL koondise ametlikud sõitjad. Ralli alguses sõideti 4. kohal, samal kohal oldi ka esimese ringi lõpus, kaotust liidritele 40 sekundit. Kiiruskatsel 22 Riidmäel, täpsemalt Kolepi bussipeatuse juures tekkisid leedulastel tehnilised probleemid süütejagajaga. Auto saadi uuesti käima, kuid pealt 9 minutit oli kaotatud. Lõpptulemuseks platseeruti kohale 18.
Suures rallis oli see võistlejana Stasys Brundzale tipptasemel viimane võistlus, legend oli stardis veel paaril rallil, kuid siis juba tippkonkurentsist väljas.
Eestis käis Brundza viimati võistlemas Legendide klassis, kui 2010. a. Juunis toimus Laitse Rallypark GP.
Leedulaste legend hoiab end tänaseni rallimaailmaga hoolsalt kursis ning vanameister käis külas ka WRC Rally Estonial aastal 2021.
Info: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)