Filmid / Kurvilise tee legendid / Georg Valdek
Georg Valdek
Kaardilugeja GEORG VALDEK (sünd. 1950) – autospordis aktiivselt tegev 1973-1989
Enim tuntakse Georg Valdekut Eedo Raide kaardilugejana. Kuid ta on kaardilugejana autorallidel osalenud ka järgmiste pilootidega: Hillar Venek, Maido Tammaru, Andres Pästlane, Raul Viik.
RALLIKARJÄÄRI ALGUS
Esimesed tulemused, kus Georg Valdek protokollides figureerib, on pärit aastast 1973, kui toimus „Side“ autoralli. Koos Hillar Venekiga starditi Volga GAZ 21, auto kandis numbrit 6. Ralli lõppes enamikule osalejaist katkestamisega, tulemuse said kirja vaid kaks ekipaaži. Katkestajate sekka jäid ka Venek-Valdek.
1974 juuni lõpus toimusid „Estonia 74“ raames Eesti meistrivõistlused. Volgade klassis oli stardis ekipaaž Maido Tammaru – Georg Valdek, kes lõpuks 10. klassis saavutasid 6. koha. Sama aasta juulis peetud „Kalev 74“ autorallil olid mehed absoluutarvestuse 5. kohal, Volgadest 4. kohal. Ajaliselt oleksid Tammaru-Valdek võitnud, kuid salajasest kontrollpunktist saadud ajakaristus kukutas mehed just nendele kohtadele. Autorallis oleksid ei maksa, kuid tormihoiatus konkurentidele oli antud.
1975 algas jaanuaris ENSV meeskondliku taliralliga, kus koosseis Eedo Raide – Ülo Taim, Maido Tammaru – Georg Valdek ning Valeri Dudko – Leo Kaal saavutasid III koha. Veebruaris toimunud NSVL meeskondlikul talirallil nii hästi ei läinud. Osaleti samas koosseisus, kuid Vana-Võidu ringrajal sõitsid rajalt välja Dudko-Kaal ja lõhkusid auto, sellega oli kogu meeskonna ralli lõppenud. Vana Toomase autorallil maikuus olid Tammaru-Valdek tegemas kiiret sõitu, kuid mootori plokikaane tihendi purunemine jättis Volga teeveerde. Eesti meistrivõistlustel „Estonia 75“ suudeti koju tuua esimesed meistrimedalid, kui Volgade 10. klassis III koht saavutati.
KOOSTÖÖ EEDO RAIDEGA 1975-1988
1975. aasta lõpus alustasid koostööd Eedo Raide – Georg Valdek ning esimesed tuleristsed saadi „Vene Talv“ autorallilt, kus veel olulisi tulemusi ei sündinud.
1976 hooaeg algas ning jaanuaris toimus traditsiooniline ENSV meeskondlik taliralli, kus ALMAVÜ Vihur koosseisus olid stardis Heiki Ohu – Toomas Diener, Eedo Raide – Georg Valdek ja Vallo Soots – Toomas Putmaker. Nii tugeval meeskonnal polnud keeruline I koht teiste eest ära napsata. Maikuus toimunud Vana Toomase autorallil olid samad mehed absoluutarvestuse poodiumil järjestuses Ohu-Diener, Soots-Putmaker ning Raide-Valdek. Kalevi rallilt mai lõpus tuli katkestamine, kuu aega hiljem Eesti meistrivõistlustelt võeti 8. klassis pronksmedalid. Esindati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autobaasi. 1976 peeti NSVL meistrivõistlusi klassidele A2/1 Võrus, mis Eestis toimus esmakordselt. Eesti koondise liikmetena olid stardis ka Eedo Raide – Georg Valdek, kuid mehed olid sunnitud esimesel ringil katkestama.
1977 märtsis starditi NSVL meistrivõistluste etapil Riias, ehk autorallil „Taksi“, kus tulemuseks 5. koht. Väinamere autorallil, mis toimus septembris, näidati kiiruse poolest absoluutselt teist aega, kuid ajakaristus 720 karistuspunkti viisid tulemusterivi tahaotsa. Spetsiaalautodel saavutati siiski III koht. Oktoobri alguses korraldatud esimesel Automi Suurrallil olid Raide-Valdek peale esimest ringi II kohal, peale II ringi juba liidrid. 100 meetrit enne ralli viimast ajakontrollpunkti juhtus midagi ootamatut – autol purunes käändtelg ning omal jõul edasi ei saadud. Kasutati küll pukseerimisköit, kuid see liigitus kõrvalise abina ning Raide-Valdek diskvalifitseeriti. Tõenäoliselt on see napim katkestamine Eesti autoralli ajaloos.
Hooaja olulisim tulemus sündis aga Tallinnas peetud NSVL meistrivõistluste II etapil, kui Raide-Valdek saavutasid absoluutarvestuses II koha ning said kahe etapi tulemuste liitmisel samuti II koha ehk hõbemedalid.
1978 algas jaanuaris taas meeskondliku taliralliga, kus TSK Sõprus III võistkond saavutas II koha. Võistkonda kuulusid Eedo Raide – Georg Valdek, Raul Laido – Kaarel-Ain Viirok ning Vallo Soots – Toomas Putmaker. Kuu hiljem toimusid Tallinnas juba NSVL meeskondlik taliralli, kus sama koosseis võitis AZLK tehasemeeskonna järel II koha. Esmakordselt startisid Raide-Valdek sotsialismimaade karikasarja etappidel Ida-Saksamaal ja Rumeenias, esialgu veel suurema eduta. Suvisel Eesti meistrivõistlusel Saaremaal katkestati, oktoobris Põlvas toimunud NSVL meistrivõistlustel klassile A2 saavutati 6. koht, kahe etapi kokkuvõttes 4. koht. Hooaja viimane start tehti Venemaal sealse sotsmaade etapi „Vene talv“ raames, kus üldjärjestuses saavutati 8. koht.
1979 oli erandlik aasta, kui Eestis ei starditud ühelgi autorallil. Põhieesmärk oli osaleda sotsialismimaade „Sõpruse“ karikasarjas. Ida-Saksamaal toimunud esimesel etapil oldi kohe üldjärjestuses II kohal, Ungaris 5. ja Rumeenias 7. koha. Esimest korda mindi starti Soome MM-autorallil ning lõpptulemusena saadi kirja 38. koht. Hooaja lõpus sõideti veel Tatra ralli Tšehhoslovakkias ning Vene talv Moskva lähistel. Karikasarja arvestuses saadi 8. koht.
1980. aasta hooaeg algas talveralliga, kuid seda Rootsis toimunud MM-etapiga. Kokkuvõttes saavutati 69. koht. NSVL meistrivõistlused olid kolmeetapilised ning I etapil Naltšikis saadud 16. koht polnud kindlasti see, mille järgi mindi. Eestis oldi stardis Vana Toomase autorallil, mis traditsiooniliselt sõideti mai alguses, kahjuks Raide-Valdek autol nr.5 katkestasid. Sama saatus tabas mehi NSVL meistrisarja II etapil Riias. Hooaja parim tulemus tuli Tšehhoslovakkiast, kui saavutati absoluutarvestuses 4. koht, klassis oldi III kohal. Viimasel NSVL etapil Valgas mehed ei osalenud, kuna startisid Hispaanias Euroopa meistrivõistluste etapil, kus saavutati 13. koht.
1981 algas Rootsi MM-ralliga, kus seekord saavutati 56. koht. NSVL I etapil Naltšikis katkestati. Eestis tuldi starti Vana Toomase autorallil, seal saavutati absoluutarvestuse I koht. Ühtlasi oli see ka ainuke kord, kui hooajal Eestis starditi. Edasine hooaeg läks katkestamise tähe all – nii NSVL meistrisarja II kui III etapil katkestati, samuti Tatra rallil Tšehhoslovakkias. Hooaja viimasel rallil Venemaal, mis oli ühtlasi „Sõpruse“ karikasarja etapp, oldi alles 35. kohal.
1982 mehi Eestis startimas ei olnud. „Vene Talv“ jaanuaris oli „Sõpruse“ karikasarja I etapp, sealt teeniti 4. koha punktid. Teine tähelepanuväärne tulemus sõideti Soome MM-etapil, kui üldises pingereas oldi 21. kohal. Sotsialismimaade etappidel polnud see hooaeg Raide-Valdek aasta – Bulgaariast saadi absoluutarvestuses 14. koht, karikasarja arvestuses 9. koht. Rumeenias sõideti end 15. kohale ning viimasel etapil Wartburg rallil Ida-Saksamaal 20. kohale.
1983 alustati hooaega Rootsi talvisel MM-rallil, kus absoluutarvestuses saavutati 47. koht. NSVL meistrivõistlused A2 klassile olid kolmeetapilised, kuid esimesel etapil Leningradis ja samuti teisel etapil Klaipedas katkestati. Sotsialismimaade karikasarjas ja Saksamaa Euroopa meistrisarja etapil ei tulnud ka soovitud tulemust. Hooaja parim tulemus sõideti välja Põlvas, kus toimus NSVL meistrivõistluste III etapp, kui ralli absoluutarvestuses võideti. Hooaja kokkuvõttes esimese viie hulka meistrivõistlustel ei tuldud.
1984 alustati rallihooaega Eestis kahe talveralliga, esmalt Vastlaralli, mis oli soojenduseks Eesti enda esimesele rahvusvahelisele autorallile „Baltika 84“. Vastlarallile oli kohale tulnud kogu NSVL paremik, lisaks Eesti parimad sõitjad ning selles valguses oli 8. koht tugev saavutus.
„Baltika“ ralli esimesel kiiruskatsel Tallinna Hipodroomil nelja auto ühisstardi järel tekkis Raide-Valdek ekipaažil kerge nügimine Joel Tammeka – Ants Kulgevee vahel, millest viimased spinni tegid ning kolmas auto neile omakorda otsa sõitis. Raide-Valdek sõit ei saanud ka hoogu ülesse ning 12. koht absoluutarvestuses polnud meestele meeltmööda. Aprilli alguses Ungaris sotsialismimaade etapil saavutati 11. koht, klassis 6. koht.
Hooaja tipphetk oli Eesti meistrivõistluste autorallil „Estonia 84“, mille katsed sõideti öösel. Kohe alguses algas duell Raide-Valdek ja Pikkuus-Linno vahel, alles eelviimasel katsel õnnestus Raide-Valdek ekipaažil sõita vahe sisse ja lõpetada ralli I kohaga. Edu Pikkuusi ees oli vaid 7 sekundit.
Oktoobris toimunud NSVL meistrivõistluste etapil Gulbenes saavutati 7. koht.
1985 hooaja esimene start tehti talvisel Vastlarallil, kus absoluutarvestuses saavutati 4. koht. Finišisse jõuti küll 5. kohal, kuid venelased Filimonov-Devel osalesid väljaspool arvestust. Eestis toimunud sotsialismimaade etapi „Sojuz 85“ jätsid mehed vahele, kuid aasta edenedes osalesid Ungaris, Bulgaarias ja Rumeenias. Kohad saavutati vastavalt 14, katkestamine ja 6., sotsialismimaade arvestuses oldi 4. kohal.
Hooaja parim tulemus tuli Tartus toimunud NSVL meistrivõistlustelt A2 klassile, kus 37 kiiruskatset kogupikkusega 408,5 km läbiti teise tulemusega ning tasuks NSVL meistrivõistluste hõbemedalid.
1986 Sotsialismimaade karikasarja esimene etapp sõideti talvises Eestis, ralli kandis nime „Sojuz 86“. Raide-Valdek tegid, mis suutsid, kuid 10. koht absoluutarvestuses oli seekord lagi. Sotsialismimaade karikasarja raames osaleti Bulgaarias Albena rallil, mis oli ühtlasi ka Euroopa meistrisarja etapp. Absoluutarvestuses saavutati 11. koht, karikasarja arvestuses 6. koht. Kodune „Lada 86“ autoralli, kus osalemas juba ka soomlased, norralased ja austerlased, saavutati tugevas konkurentsis 5. koht.
Hooaja lõppakord tehti vägev – Tartus toimunud NSVL meistrivõistlustel A2 klassile saavutati esikoht ning esmakordselt kuldmedalid ja NSVL meistritiitlid. Ralli lõpubanketil saadi lisaks Miina Härma kolhoosi eriauhind viiekilose kalkuni näol.
1987 alustati hooaega „Sõpruse“ karikasarjas, kuid kaks katkestamist Ida-Saksamaal ja Bulgaarias ei lubanud hooajast enam kõrget kohta võtta. Tallinnas toimunud rahvusvahelisel „Lada 87“ autorallil sõideti esimeses otsas koguaeg riski piiril, kuniks Raide-Valdek eksisid Matsimäe kiiruskatsel, kihutasid vastu posti ja lõpuks jäid veel kraavi kinni. Minuti jagu kaotust langetas mehed kokkuvõttes 5. kohale. Hooajal starditi ka Jugoslaavias YU rallil, mis toimus asfaldil, tegemist oli sarjavälise võistlusega ning B-rühma autost oli ehitatud A-rühma nõuetele vastav auto. Ralli jooksul tekkis palju tehnilisi probleeme, kuid kokkuvõttes absoluutarvestuses saavutati 11. koht, omas klassis 5. koht.
Aasta lõpus Tartus toimunud NSVL meistrivõistlustel A2 klassis medalivõitu korrata ei suudetud, seekord oldi lõpparvestuses kohal number 6.
1988 esmakordselt toimunud „Old Toomas Rally“ stardirivi avasid Lada VFTSil Eedo Raide – Georg Valdek. Esimesena teed puhastanud mehed tegid aga hea sõidu ning lõpptulemustes III koht tähendas ühtlasi ka eestlaste parimat kohta sellel ralli, kus esimest korda ajaloos Eesti teedel võidutses soomlane. Old Toomas ralli jäi Eedo Raide – Gerog Valdek viimaseks stardiks Lada VFTSil ning ka viimaseks stardiks Eesti rallisõprade ees. Korra starditi veel koos sama aasta septembris Jugoslaavias „YU Rally“ raames. Autoks polnud seekord mitte enam vana hea Lada VFTS, vaid uus esisillaveoline Lada Samara. Ralli kahjuks katkestati ning selle ralliga sai ajalooks Raide-Valdek ekipaaž.
PEUGEOT´GA VANA TOOMASE AUTORALLIL
1989 jätkus Georg Valdeku teekond autorallis Andres Pästlase kaardilugejana. Kohe esimesel rallil, Edasi karikarallil Libatses, võideti absoluutarvestuse esimene koht. Kaks nädalat hiljem Vastlarallilt saadi kirja 4. koht. Märtsikuisel Virumaa rallil, mis oli ühtlasi NSVL meistrivõistluste etapp, saadi kirja 9. koht.
Samal aastal osales Valdek Portugalis Euroopa meistrisarja etapil Raul Viigi kaardilugejana, tulemuseks absoluutarvestuse 8. koht, klassis A5 II koht.
Ühes ajaloolises hetkes on Georg Valdek koos Andres Pästlasega veel olnud – nimelt oldi üks kahest eesti ekipaažist, kes osalesid kohalikul autorallil väljaspool NSVL toodetud tehnikal. Vana Toomase autorallil toodi starti Peugeot 205 GTi, millega osaleti ohutusautona. Paar nädalat hiljem oldi sama autoga juba Old Toomas Rally stardis, seal lõppes sõit katkestamisega. Sama marki autoga osaleti ka Soome MM rallil, ka seal tuli vastu võtta katkestamine.
Eesti meistrivõistluste hooajal 1989 saavutati 7. klassis II koht ja hõbemedalid. See oli ühtlasi viimane hooaeg, kui Georg Valdek osales aktiivselt autorallidel sõitjana. Üks pikk ja edukas karjäär sai väärilise auhinnaga lõpetatud.
Parimad saavutused autorallis:
1974 Eesti meistrivõistlused „Estonia 74“ Volgade 10. klassis 6. koht, piloot Maido Tammaru
1974 Autoralli „Kalev 74“ 5. koht, Volgade 10. klassis 4. koht, piloot Maido Tammaru
1975 ENSV meeskondlik taliralli, III koht, piloot Maido Tammaru
1975 Eesti meistrivõistlused „Estonia 75“ Volgade 10. klassis III koht, piloot Maido Tammaru
1976 ENSV meeskondlik taliralli, I koht, piloot Eedo Raide
1976 Vana Toomas autoralli absoluutarvestuses III koht, piloot Eedo Raide
1976 Eesti meistrivõistlused „Estonia 76“ 8. klassis II koht, piloot Eedo Raide
1977 Väinamere autoralli A2 klassis III koht, piloot Eedo Raide
1977 NSVL meistrivõistlused A2 klassis II etapp, absoluutarvestuses II koht, piloot Eedo Raide
1977 NSVL meistrivõistlused A2 klassis hooaja kokkuvõttes II koht, piloot Eedo Raide
1978 ENSV meeskondlik taliralli II koht, piloot Eedo Raide
1978 NSVL meeskondlik taliralli II koht, piloot Eedo Raide
1978 NSVL meistrivõistlused A2 klassis III etapp, absoluutarvestuses 4. koht, piloot Eedo Raide
1977 NSVL meistrivõistlused A2 klassis hooaja kokkuvõttes 4. koht, piloot Eedo Raide
1979 Sotsialismimaade etapp Ida-Saksamaal Rally Sachsenring II koht, piloot Eedo Raide
1980 Sotsialismimaade etapp Tšehhoslovakkias Tatra Rally 4. koht, klassis II koht, piloot Eedo Raide
1981 Vana Toomas autoralli absoluutarvestuse I koht, piloot Eedo Raide
1983 NSVL meistrivõistlused A2 klassis III etapp, absoluutarvestuses I koht, piloot Eedo Raide
1984 Eesti meistrivõistlused „Estonia 84“ A2 klassis I koht, piloot Eedo Raide
1985 NSVL meistrivõistlused A2 klassis absoluutarvestuses II koht, piloot Eedo Raide
1986 NSVL meistrivõistlused A2 klassis absoluutarvestuses I koht, piloot Eedo Raide
1988 Old Toomas Rally absoluutarvestuses III koht, piloot Eedo Raide
1989 Edasi karikaralli absoluutarvestuses I koht, piloot Andres Pästlane
1989 Vastlaralli absoluutarvestuse 4. koht, klassis II koht, piloot Andres Pästlane
1989 Paide autoralli 7. klassis I koht, absoluutarvestuses 9. koht, piloot Andres Pästlane
1989 Põlva ralli absoluutarvestuses 8. koht, 7. klassis I koht, piloot Andres Pästlane
1989 Eesti meistrivõistlused autoralli 7. klass, hooaja kokkuvõttes II koht, piloot Andres Pästlane
Tekst: Urmas Roosimaa (“Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921-1985” ja “II osa: 1986-2002” autor)